Servituudid jagunevad reaalservituudiks ja isiklikeks servituutideks.
REAALSERVITUUT- Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Ehk siis lahtiseletatud see ehk veidi keerulisena kõlav paragrahv- Valitsev kinnisasi on kinnisasi, mille kasuks seatakse serivituut, et kinnisasja omanik saaks kasutada võõrast kinnisasja( ehk siis teenivat kinnisasja). Mõlema kinnisasja registriossa tehakse sellekohane kanne.
Reaalservituudiks võivad olla näiteks:
Teeservituut- annab kinnistu omanikule õiguse sõita läbi teise kinnistu
Veevõtuservituut- annab õiguse kasutada võõrast kinnistus veevõtuks.
Seadusega erinevate servituutide loetelu antud ei ole, seega võib olla servituute väga erinevaid.
Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppel, see võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Servituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus, ehk siis kinnisasja müües jääb servituut endiselt kehtima. Kui kinnisasjal näiteks puudub isiklik teelõik kinnisasjale pääsemiseks ja on seatud teeservituut, siis see on müügi puhul vaid kasulik koormatis.
ISIKLIK SERVITUUT- annab kindlale isikule õiguse kasutada võõrast asja kindlaksmääratud otstarbel.
Kasutusvaldus- koormab kinnisasja selliselt, et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Sisuliselt on see asjaõiguslik rent, kuid erinevalt võlaõiguslikust rendist, garanteerib see maa kasutaja õiguste püsima jäämise ka omandiõiguse üleminekul. See võib olla takistuseks kinnisasja müümisel, kui seda ei ole võimalik lõpetada.
Isiklik kasutusõigus-koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks on see seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust.
Isiklik kasutusõigus seatakse füüsilise või juriidilise isiku kasuks.
Enim seatakse isiklikke kasutusõigusi juriidilise isikust võrguomanike kasuks- Tallinna Vesi, OÜ Jaotusvõrk või teiste taristuteenuste pakkujate kasuks.
Füüsilise isiku puhul seatakse isiklik kasutusõigus enim kui eakad soovivad oma eluajal vara järeltulijatele üle anda. Siis tavaliselt ka notar tungivalt soovitab eaka inimese kasuks määrata isiklik kasutusõigus, mis kaitseb teda eakat inimest. Isiku surma korral ei lähe isiklik kasutusõigus edasi ning kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.
Kui kinnisasjal on peal kehtiv isiklik kasutusõigus, siis see on takistav tegur müümisel, kui isikliku kasutusõigusega isik ei anna luba selle kustutamiseks.
Servituudid on näha registriosas, kuid selle sisuga saab tutvuda kas siis, kui omanikul on olemas servituudi seadmise leping või saab vastava lepingu koopia kinnistusregistriosakonnast, mis väljastatakse õigustatud huvi omavale isikule.
Lisaks on võimalus infoga tutvuda maa-ameti geoportaalis (LINK) avaldatud nn kitsenduste kaart. Portaalist saab näha kinnistu suhtes esinevaid kitsendusi- elektriliin, looduskaitseline piirang või muu kitsendus, mis osaliselt või tervenisti piirab kinnistu kasutamist konkreetsel sihtotstarbel.
Comments